// peale seda kui keegi juges teist laulu laulda, ja olgugi, et õigustatult ja nende oma enda häbi kaitseks, tuli etteaimatavalt bänn
김중 shared a link.
Abikaasad
Mohamad ja Nesrin on viimase kahe nädala jooksul sattunud kiirabisse,
ühel oli südamepekslemine, teisel paanikahoog ja valud südames. Neil on
stress.
Mohamad, keda kõik kutsuvad Hamudeks, lebab külitsi diivanil. Ta elab koos abikaasa ja nelja lapsega vaiksel kõrvaltänaval Haapsalus. Avatud köögiga avaras toas on kahte vitriinkappi laotud teetassid. Rulood on viimseni üles keritud nii, et taevas ulatuks akendest võimalikult palju tuppa. Aga ilm on pilves, pihutab kevadlund. Kaks vanemat last mängivad tagatoas, pooleteistaastane magab ja kuuekuune koogab kiiges.
Hamude tõuseb aeglaselt ja tuleb, valugrimass näol, poolkummargil uksele vastu. Selg on haige, kettaga on midagi lahti, kuid arstiabi pole veel saanud. Ta on tujutu.
Nesrin paneb kohvivee üles ja mees lükkab näpuga nutitelefonis aina uusi ja uusi fotosid oma kunagisest kodumaast. Ta tahab rääkida Süüriast. Telefon on täis fotosid Aleppost enne ja pärast. Oli ilus palee, enam ei ole. Oli nende kodumaja, enam ei ole. Nende korter asus Aleppos korrusmaja kolmandal korrusel. Ühel pildil on nende rõdul näha pommiauku. Kaks korrust ülevalpool on näha nii suurt auku, kuhu mahuks mitu inimest seisma. Seda maja enam ei ole. See aeg on lõplikult kadunud.
„Kõik oli odav, meil oli ilus kodu ja auto, Kia,“ kirjeldab Nesrin oma elu. „Kõik oli ilus.“
Kõrgharidusega Nesrin töötas algklasside õpetajana, Hamude taksojuhi ja elektrikuna. Mees mäletab, kuidas ta jälgis sõja lähenemist Aleppole – sellest andis märku õhus liikuv tolmupilv, mis tuli aina lähemale.
„Sõda tähendas, et rahal polnud kunagi kindlat kurssi. Täna maksis pudel piima 2 eurot, aga homme 15 eurot. Lastega nii elada ei saa.“
2013. aasta novembris võtsid nad oma kaks last ja kolisid Hamude kodulinna, Aleppost umbes tunnise autosõidu kaugusel asuvasse Afrini. Oli talve algus, umbes 15 soojakraadi.
„Väga külm päev oli,“ mäletab Nesrin.
Kolm kuud hiljem läksid nad Liibanoni. Igatsesid Süüria järele, kuid nägid, et tagasiteed ei ole. Hamude kujutab Süüriat nagu jalgapallistaadioni, kus kõik tahavad oma väravaid lüüa. Eelkõige aga Venemaa ja Ameerika.
Aasta hiljem läksid Türki, Izmiri, veel aasta hiljem Iraaki. Piiril suunas sõdur püssitoru Nesrini poole, kuid Nesrin näitas oma kõhule ja ütles, et ära lase, ma ootan last. Ja neil lastigi minna.
Nad seadsid end sisse laagrisse Sulaimani, kuid hirmujutud Daeshi lähenemisest ajasid nad jälle liikvele. Tagasi Türki.
„Katsetasime paljusid riike Süüria lähedal, kuid ei saanud hakkama. Me tahtsime jääda samasse kultuuriruumi, kus poleks sõda. Aga Türgi valitsus ei salli kurde, me ei saanud seal elada. Ka teil oleks parem kohaneda Lätis või Leedus kui Hiinas,“ toob Hamude näite, kui keeruline oli neil leppida teadmisega, et nad peavad siirduma Euroopasse.
„Sureme siin või merel, vahet pole.“ Kuu hiljem tegid nad otsuse põgeneda.
Uus elu tundmatuses
Nende paat randus 2016. aasta alguses Kreekas. Kolme lapsega pere pandi algul elama tänavale, hiljem saadi koht pagulaslaagrisse.
Küsiti, kuhu nad tahavad minna. Hamude ja Nesrin nimetasid maid nagu Saksamaa, Taani, Holland, Norra. Sinna oli tuttavaid läinud, oldi eluga rahul.
Kuu hiljem öeldi neile: „Te lähete Estonia’sse.“
„Mis see on?“ küsis Nesrin, „Hispaania?“
Ei, vastati, see on üks väike koht. Tahate või ei? Nemad tahtsid.
Nad pandi veel ühe perega ühte korterisse ootele. Nad guugeldasid Eesti kohta ja said teada, et palk on Estonia’s Saksamaa või Rootsiga võrreldes väike. Kliima tundus külm.
Viis kuud hiljem,16. juulil maandusid nad Tallinna lennujaamas.
„Vihma sadas. Külm oli. Meil olid pikkade varrukatega riided seljas,“ mäletab Nesrin seda päeva. Ta ootas neljandat last. �Nad sõitsid Haapsallu ja alguses oli kõik hea. Nesrinile organiseeriti talunikult piima ja ta tegi ise saia, kohupiima ja juustu. Ta ei ole kandnud kunagi pearätti. Mõned kurdi naised kannavad hijab’i, kuid tema mitte. Ujuma ta bikiinidega siiski ei lähe.
Hamude püüdis esimese asjana saada abi seljavalu vastu. Talle tundus, et perearst ei võta tema kaebust tõsiselt. Pakkus põhjuseks neerukive. Hamudele jäi mulje, et teda peetakse teesklejaks, kes ei taha tööle minna. Aga ta tahtis väga tööd teha. Tugiisik pakkus elektrikuna proovitööd ühes
Üks arst näiteks rääkivat nii head inglise keelt, et Nesrin ei saa sellest aru. Ja eesti keelt pole tal võimalust oma nelja lapse kõrvalt õppida.
abihoones ja palus selle spetsialistil üle vaadata. See hindas tehtu kvaliteetseks, aga tööle Hamudet elektrikuna ei võeta, sest tal pole kvalifikatsiooni.
„Ma vajan operatsiooni, aga alles nüüd tehti kompuuteruuring. See tekitab depressiooni, valuga on väga halb elada,“ räägib mees, kes ootab iga päev kõnet, millal leitakse aeg neurokirurgi juurde Tallinnas.
Räägin, et eriarstidele ongi Eestis raske aega saada.
„Jaa,“ on Hamude juba aru saanud, „aga meil pole võimalust eraarstile minna, sest raha meil pole. Nad asuvad põhiliselt Tallinnas. Minu ja mu tütre silmad on haiged, me vajame ka silmaarsti.“
Räägin, et ka paljud eestlased ei saa endale erameditsiini lubada.
„Väga kallis on meditsiin siin,“ ütleb Nesrin. Ta käib pooleaastase lapsega füsioterapeudi juures, sest lapsel on jalad nõrgad. Nii tema kui Hamude vajavad praegu veel igale sellisele käigule kaasa tõlki või tugiisikut. Üks arst näiteks rääkivat nii head inglise keelt, et Nesrin ei saa sellest aru. Ja eesti keelt pole tal võimalust oma nelja lapse kõrvalt õppida. Lapsehoidjat neil pole. Hamude on õppinud 150 tundi eesti keelt, mõistab selliseid sõnu nagu „allkiri“ ja „töötukassa“, kuid praktikat pole. Kellegagi suhelda tal Eestis ei ole.
Ootamatud uudised
„Te ju teate, et paljud pered on läinud Saksamaale. Nad lahkusid, sest ei saanud siin elamiseks abi,“ räägib Hamude.
Teatan, et ametlikult on riigist lahkunud üks perekond, kuid 31 pagulast pidid olema reisil.
„Mis reisil?“ imestab Nesrin, „neil pole elamisekski raha! Nad ei tule enam tagasi,“ teab Nesrin.
„Mina olen rääkinud kolme perega, nemad läksid Saksamaale – üks pere elab laagris, teine ühiselamus, kolmas pere saab 20 päeva pärast korteri, sest neil on kümnekuune poeg,“ räägib Hamude.
„Aga miks nad lahkusid? Kas nad on teiega suhelnud?“
Muidugi on suhelnud.
NESRINI NELI PROBLEEMI: Abikaasa on jäetud arstiabita, palk on väike ja nad ei saa osta ravimeid ega riideid, nad ei oska „Esti“ keelt ja nad vajavad abi, sest nad ei taha siit lahkuda.
Hamude räägib idamaisest arusaamast: „Praegu pean mina lastele tagama söögi, lasteaiakoha, ülikooli. Tulevikus, kui olen vana, peavad lapsed tagama mulle elamise. Aga kui ma ei ole neile seda head elu taganud, siis nad ei aita ka mind. Need, kes on lahkunud, tahavad head tulevikku oma lastele.“
Ta läidab suitsu ja teeb akna lahti. Külm põhjatuul lõõtsub aknast sisse.
„Me ju teame, et Eesti ei taha pagulasi vastu võtta. Me tunneme seda. Ei taha ka Läti ja Leedu – aga te peate, sest peate kvooti täitma. Meie oleme kvoodid ja meiega liigub kaasa pearaha. Ja meie teame seda.“ Hamude jälgib ka Eesti meediat ja kommentaariume, ta loeb neid tõlkeprogrammi abil.
Hamude vaatab aknast välja. Mitte üht inimest ei liigu. Nagu oleks väljasurnud koht, ometi on see peaaegu kesklinn.
„Kui ootad külalist, siis katad laua, teed talle hea olemise. Aga meile pole lauda kaetud, sest meid pole oodatud.“
Ta täpsustab, et neil oli alguses väga hästi, tugi oli kogu aeg vajadusel olemas. Aga nad olid erandid. Teised pagulased Eestis end nii turvaliselt ei tundnud.
„Aga,“ muudab Hamude tooni, „kas valitsus on teile rääkinud, miks ikkagi pagulased lahkuvad olukorras, kus neil on korralik korter ja toetused? Nad on ju sõjast tulnud, nad peaksid leppima rahuga?“
Toas valitseb vaikus.
ME POLE OODATUD: Hamude ja Nesrin teadvustavad endale osade eestlaste meelestatust pagulaste suhtes. Foto: Kirsti Vainküla
„Mina lahkusin Süüriast, sest ma oleksin võinud surra. Seal on Daesh, te ju teate. Aga miks nad läksid nüüd ikkagi Saksamaale? Siin pole ju sõda?“
Nesrin lõigub taldrikule õunu, apelsiniviile, pirne.
„Sest puudu jäi inimlikust suhtumisest. Mulle öeldakse, et mina ei saa head arstiabi, sest paljud teie arstid on lahkunud Soome või Rootsi. Ka teie ise lahkute siit.“
Hamude õde elab Saksamaal.
„Ta on väga õnnelik,“ naeratab Nesrin esimest korda vestluse jooksul.
Hamude sõnul saab iga tema õe pereliige kuus 400 eurot, kuid nemad saavad Eestis 130 eurot.
„Mina olen siin siiski väga rahul,“ ütleb Hamude, „sest kõik ei sõltu rahast. Minu jaoks on pigem probleem, et siin on külm. Või et pole tööd.“
Reisijad ei tule tagasi
Et Hamudel ja Nesrinil on hea algus olnud, selgus mullu jõulude ajal.
Kõik Eesti kvoodipagulased said kokku jõulupeol, mille korraldas MTÜ Pagulasabi. Kohale tuldi Tallinnast, Pärnust, Rakverest, Tartust. Saadi tuttavaks, hakati Facebooki kaudu ühendust pidama. Hamude sai teada, et teised pagulased on väga õnnetud – nad ei saa tõlkidega ühendust, keegi ei aita igapäevaelu korraldamisel. Kui Hamude rääkis enda elust, tahtis üks Rakvere pere kolida Haapsallu.
„Nad olid elanud seal viis kuud, kuid elu oli väga halb. Neil polnud isegi pesumasinat, see naine pesi pesu käsitsi, neil polnud raha isegi pesumasinat osta.“
See Rakvere perekond, kellel polnud raha pesumasinat osta, ei oleks saanud endale reisi lubada. Ometi on nad praegu ametlikult „reisil“. Hamude proovis mõne päeva eest neile helistada, kuid nende Eesti telefoninumber ei ole enam kasutusel.
Aga nüüd muutus ka Hamude ja Nesrini elu - neil ja veel ühel Haapsalu pagulasperel polegi enam ametlikult tugiisikuid. 31. märtsil lõpetati leping MTÜ Pagulaga. Uued tugiisikud peab korraldama Johannes Mihkelsoni Keskus ehk sama organisatsioon, mille teenuse üle ongi kurtnud pagulased omavahel. Uus leping näeks ette 20–25 tundi kuus tugiisikuteenust. Seni oli see vajadusepõhine, töötunde ei loetud. (Selle lepingu võttis vastu vaid kolme lapsega üksikema, kes on Eestis elanud septembrist. – Autor)
Hamude uut lepingut ei taha, sest see ei aita teda.
„Mulle öeldakse, et sul pole abi vaja. Lähed arsti juurde, siis pead ise hakkama saama. Lähed
Paljud Eestis elavad pagulased tahavad pöörduda Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni poole, sest riik ei kohtle neid inimlikult.
linnavalitsusse, pead ise hakkama saama. Aga ma ei saa hakkama. Minuga ju keegi ei räägi eesti keelt, kuidas ma selle selgeks saan? Ma vajan abi just praegu, esimesel aastal. Veidi veel. Kui ma plaaniksin jääda siia kolmeks-neljaks aastaks, siis poleks hullu. Aga ma ei usu, et me kunagi oma kodumaale minna saame. Ma tahan elada siin. Ma tahan, et mu lapsed läheksid siin ülikooli. Aga nüüd tahetakse meilt võtta need inimesed, kes on meid siiani aidanud!“ ei mõista Hamude ega Nesrin.
Nende arvates peaks tugiteenusolema vajadusepõhine – kui on vaja, siis aitab. Kuni ühel päeval saadakse ise hakkama. „Pagula töötajad on meile väga head olnud. Kui meil oleks nõrgem abi, oleksin võib-olla juba ammu lahkunud?“ pakub Hamude.
Lähiajal peaks tulema viis pagulasperet Eestisse, kuid Hamude teab, et nad ei taha tulla. Eesti tugiteenuste halb kuulsus on juba nende kõrvu jõudnud ja nad uurivad, kuidas ikkagi saaks minna Saksmaale.
Hamude esitab küsimuse: „Kumb on parem – kas see, et elame siin, oleme kogu aeg haiged või läheme Saksamaale laagrisse, kuid oleme relaxed? Mis on vastus?“
Kiirabi turgutas
Sel päeval, kui selgus, et nende leping senise tugiisikuga lõpeb, vajas Hamude kiirabi. Süda peksles ja ta viidi haiglasse.
Hamude nuttis seal. Tundis, et ei jaksa enam. Selg valutab, tööd pole. Paar päeva hiljem vajas kiirabi ka Nesrin. Naine arvab, et tal oli paanikahäire, süda lõi väga kiiresti. Ta ei saanud enam hingata. Kiirabi viis ka tema haiglasse.
Nesrin tundis ka Lasnamäe süütamisohvrit, kes lebab põlenuna haiglas. Nad sõitsid koos Eestisse.
„Ta oli väga ilus. Ta tahtis kogu aeg minna Saksamaale, sest tema perekond elas seal. Aga mees lükkas sõitu aina edasi...“ teab Nesrin.
Kuidas ei märganud nii keerulist olukorda nende tugiisik? küsib ta.
Nende kahe ja poole aastast tütart taheti ajutiselt anda Haapsallu Hamude ja Nesrini perre, kuid Nesrin ei võtnud. Ta tundis, et ei suuda oma nelja kõrval veel ühte väikest kasvatada.
Palun paberile kirjutada nende neli suurimat probleemi. Pastaka haarab Nesrin ja hakkab kirjutama. Ta palub vabandust, et nii hästi inglise keeles ei kirjuta, Eestisse tulles ta peaaegu ei osanudki inglise keelt. Praegu aga räägib vabalt. See paneb teda ennastki imestama.
Kui hakkan ära minema, siis Nesrin ja Hamude siiski naeratavad.
Mohamad, keda kõik kutsuvad Hamudeks, lebab külitsi diivanil. Ta elab koos abikaasa ja nelja lapsega vaiksel kõrvaltänaval Haapsalus. Avatud köögiga avaras toas on kahte vitriinkappi laotud teetassid. Rulood on viimseni üles keritud nii, et taevas ulatuks akendest võimalikult palju tuppa. Aga ilm on pilves, pihutab kevadlund. Kaks vanemat last mängivad tagatoas, pooleteistaastane magab ja kuuekuune koogab kiiges.
Hamude tõuseb aeglaselt ja tuleb, valugrimass näol, poolkummargil uksele vastu. Selg on haige, kettaga on midagi lahti, kuid arstiabi pole veel saanud. Ta on tujutu.
Nesrin paneb kohvivee üles ja mees lükkab näpuga nutitelefonis aina uusi ja uusi fotosid oma kunagisest kodumaast. Ta tahab rääkida Süüriast. Telefon on täis fotosid Aleppost enne ja pärast. Oli ilus palee, enam ei ole. Oli nende kodumaja, enam ei ole. Nende korter asus Aleppos korrusmaja kolmandal korrusel. Ühel pildil on nende rõdul näha pommiauku. Kaks korrust ülevalpool on näha nii suurt auku, kuhu mahuks mitu inimest seisma. Seda maja enam ei ole. See aeg on lõplikult kadunud.
„Kõik oli odav, meil oli ilus kodu ja auto, Kia,“ kirjeldab Nesrin oma elu. „Kõik oli ilus.“
Kõrgharidusega Nesrin töötas algklasside õpetajana, Hamude taksojuhi ja elektrikuna. Mees mäletab, kuidas ta jälgis sõja lähenemist Aleppole – sellest andis märku õhus liikuv tolmupilv, mis tuli aina lähemale.
„Sõda tähendas, et rahal polnud kunagi kindlat kurssi. Täna maksis pudel piima 2 eurot, aga homme 15 eurot. Lastega nii elada ei saa.“
2013. aasta novembris võtsid nad oma kaks last ja kolisid Hamude kodulinna, Aleppost umbes tunnise autosõidu kaugusel asuvasse Afrini. Oli talve algus, umbes 15 soojakraadi.
„Väga külm päev oli,“ mäletab Nesrin.
Kolm kuud hiljem läksid nad Liibanoni. Igatsesid Süüria järele, kuid nägid, et tagasiteed ei ole. Hamude kujutab Süüriat nagu jalgapallistaadioni, kus kõik tahavad oma väravaid lüüa. Eelkõige aga Venemaa ja Ameerika.
Aasta hiljem läksid Türki, Izmiri, veel aasta hiljem Iraaki. Piiril suunas sõdur püssitoru Nesrini poole, kuid Nesrin näitas oma kõhule ja ütles, et ära lase, ma ootan last. Ja neil lastigi minna.
Nad seadsid end sisse laagrisse Sulaimani, kuid hirmujutud Daeshi lähenemisest ajasid nad jälle liikvele. Tagasi Türki.
„Katsetasime paljusid riike Süüria lähedal, kuid ei saanud hakkama. Me tahtsime jääda samasse kultuuriruumi, kus poleks sõda. Aga Türgi valitsus ei salli kurde, me ei saanud seal elada. Ka teil oleks parem kohaneda Lätis või Leedus kui Hiinas,“ toob Hamude näite, kui keeruline oli neil leppida teadmisega, et nad peavad siirduma Euroopasse.
„Sureme siin või merel, vahet pole.“ Kuu hiljem tegid nad otsuse põgeneda.
Uus elu tundmatuses
Nende paat randus 2016. aasta alguses Kreekas. Kolme lapsega pere pandi algul elama tänavale, hiljem saadi koht pagulaslaagrisse.
Küsiti, kuhu nad tahavad minna. Hamude ja Nesrin nimetasid maid nagu Saksamaa, Taani, Holland, Norra. Sinna oli tuttavaid läinud, oldi eluga rahul.
Kuu hiljem öeldi neile: „Te lähete Estonia’sse.“
„Mis see on?“ küsis Nesrin, „Hispaania?“
Ei, vastati, see on üks väike koht. Tahate või ei? Nemad tahtsid.
Nad pandi veel ühe perega ühte korterisse ootele. Nad guugeldasid Eesti kohta ja said teada, et palk on Estonia’s Saksamaa või Rootsiga võrreldes väike. Kliima tundus külm.
Viis kuud hiljem,16. juulil maandusid nad Tallinna lennujaamas.
„Vihma sadas. Külm oli. Meil olid pikkade varrukatega riided seljas,“ mäletab Nesrin seda päeva. Ta ootas neljandat last. �Nad sõitsid Haapsallu ja alguses oli kõik hea. Nesrinile organiseeriti talunikult piima ja ta tegi ise saia, kohupiima ja juustu. Ta ei ole kandnud kunagi pearätti. Mõned kurdi naised kannavad hijab’i, kuid tema mitte. Ujuma ta bikiinidega siiski ei lähe.
Hamude püüdis esimese asjana saada abi seljavalu vastu. Talle tundus, et perearst ei võta tema kaebust tõsiselt. Pakkus põhjuseks neerukive. Hamudele jäi mulje, et teda peetakse teesklejaks, kes ei taha tööle minna. Aga ta tahtis väga tööd teha. Tugiisik pakkus elektrikuna proovitööd ühes
Üks arst näiteks rääkivat nii head inglise keelt, et Nesrin ei saa sellest aru. Ja eesti keelt pole tal võimalust oma nelja lapse kõrvalt õppida.
abihoones ja palus selle spetsialistil üle vaadata. See hindas tehtu kvaliteetseks, aga tööle Hamudet elektrikuna ei võeta, sest tal pole kvalifikatsiooni.
„Ma vajan operatsiooni, aga alles nüüd tehti kompuuteruuring. See tekitab depressiooni, valuga on väga halb elada,“ räägib mees, kes ootab iga päev kõnet, millal leitakse aeg neurokirurgi juurde Tallinnas.
Räägin, et eriarstidele ongi Eestis raske aega saada.
„Jaa,“ on Hamude juba aru saanud, „aga meil pole võimalust eraarstile minna, sest raha meil pole. Nad asuvad põhiliselt Tallinnas. Minu ja mu tütre silmad on haiged, me vajame ka silmaarsti.“
Räägin, et ka paljud eestlased ei saa endale erameditsiini lubada.
„Väga kallis on meditsiin siin,“ ütleb Nesrin. Ta käib pooleaastase lapsega füsioterapeudi juures, sest lapsel on jalad nõrgad. Nii tema kui Hamude vajavad praegu veel igale sellisele käigule kaasa tõlki või tugiisikut. Üks arst näiteks rääkivat nii head inglise keelt, et Nesrin ei saa sellest aru. Ja eesti keelt pole tal võimalust oma nelja lapse kõrvalt õppida. Lapsehoidjat neil pole. Hamude on õppinud 150 tundi eesti keelt, mõistab selliseid sõnu nagu „allkiri“ ja „töötukassa“, kuid praktikat pole. Kellegagi suhelda tal Eestis ei ole.
Ootamatud uudised
„Te ju teate, et paljud pered on läinud Saksamaale. Nad lahkusid, sest ei saanud siin elamiseks abi,“ räägib Hamude.
Teatan, et ametlikult on riigist lahkunud üks perekond, kuid 31 pagulast pidid olema reisil.
„Mis reisil?“ imestab Nesrin, „neil pole elamisekski raha! Nad ei tule enam tagasi,“ teab Nesrin.
„Mina olen rääkinud kolme perega, nemad läksid Saksamaale – üks pere elab laagris, teine ühiselamus, kolmas pere saab 20 päeva pärast korteri, sest neil on kümnekuune poeg,“ räägib Hamude.
„Aga miks nad lahkusid? Kas nad on teiega suhelnud?“
Muidugi on suhelnud.
NESRINI NELI PROBLEEMI: Abikaasa on jäetud arstiabita, palk on väike ja nad ei saa osta ravimeid ega riideid, nad ei oska „Esti“ keelt ja nad vajavad abi, sest nad ei taha siit lahkuda.
Hamude räägib idamaisest arusaamast: „Praegu pean mina lastele tagama söögi, lasteaiakoha, ülikooli. Tulevikus, kui olen vana, peavad lapsed tagama mulle elamise. Aga kui ma ei ole neile seda head elu taganud, siis nad ei aita ka mind. Need, kes on lahkunud, tahavad head tulevikku oma lastele.“
Ta läidab suitsu ja teeb akna lahti. Külm põhjatuul lõõtsub aknast sisse.
„Me ju teame, et Eesti ei taha pagulasi vastu võtta. Me tunneme seda. Ei taha ka Läti ja Leedu – aga te peate, sest peate kvooti täitma. Meie oleme kvoodid ja meiega liigub kaasa pearaha. Ja meie teame seda.“ Hamude jälgib ka Eesti meediat ja kommentaariume, ta loeb neid tõlkeprogrammi abil.
Hamude vaatab aknast välja. Mitte üht inimest ei liigu. Nagu oleks väljasurnud koht, ometi on see peaaegu kesklinn.
„Kui ootad külalist, siis katad laua, teed talle hea olemise. Aga meile pole lauda kaetud, sest meid pole oodatud.“
Ta täpsustab, et neil oli alguses väga hästi, tugi oli kogu aeg vajadusel olemas. Aga nad olid erandid. Teised pagulased Eestis end nii turvaliselt ei tundnud.
„Aga,“ muudab Hamude tooni, „kas valitsus on teile rääkinud, miks ikkagi pagulased lahkuvad olukorras, kus neil on korralik korter ja toetused? Nad on ju sõjast tulnud, nad peaksid leppima rahuga?“
Toas valitseb vaikus.
ME POLE OODATUD: Hamude ja Nesrin teadvustavad endale osade eestlaste meelestatust pagulaste suhtes. Foto: Kirsti Vainküla
„Mina lahkusin Süüriast, sest ma oleksin võinud surra. Seal on Daesh, te ju teate. Aga miks nad läksid nüüd ikkagi Saksamaale? Siin pole ju sõda?“
Nesrin lõigub taldrikule õunu, apelsiniviile, pirne.
„Sest puudu jäi inimlikust suhtumisest. Mulle öeldakse, et mina ei saa head arstiabi, sest paljud teie arstid on lahkunud Soome või Rootsi. Ka teie ise lahkute siit.“
Hamude õde elab Saksamaal.
„Ta on väga õnnelik,“ naeratab Nesrin esimest korda vestluse jooksul.
Hamude sõnul saab iga tema õe pereliige kuus 400 eurot, kuid nemad saavad Eestis 130 eurot.
„Mina olen siin siiski väga rahul,“ ütleb Hamude, „sest kõik ei sõltu rahast. Minu jaoks on pigem probleem, et siin on külm. Või et pole tööd.“
Reisijad ei tule tagasi
Et Hamudel ja Nesrinil on hea algus olnud, selgus mullu jõulude ajal.
Kõik Eesti kvoodipagulased said kokku jõulupeol, mille korraldas MTÜ Pagulasabi. Kohale tuldi Tallinnast, Pärnust, Rakverest, Tartust. Saadi tuttavaks, hakati Facebooki kaudu ühendust pidama. Hamude sai teada, et teised pagulased on väga õnnetud – nad ei saa tõlkidega ühendust, keegi ei aita igapäevaelu korraldamisel. Kui Hamude rääkis enda elust, tahtis üks Rakvere pere kolida Haapsallu.
„Nad olid elanud seal viis kuud, kuid elu oli väga halb. Neil polnud isegi pesumasinat, see naine pesi pesu käsitsi, neil polnud raha isegi pesumasinat osta.“
See Rakvere perekond, kellel polnud raha pesumasinat osta, ei oleks saanud endale reisi lubada. Ometi on nad praegu ametlikult „reisil“. Hamude proovis mõne päeva eest neile helistada, kuid nende Eesti telefoninumber ei ole enam kasutusel.
Aga nüüd muutus ka Hamude ja Nesrini elu - neil ja veel ühel Haapsalu pagulasperel polegi enam ametlikult tugiisikuid. 31. märtsil lõpetati leping MTÜ Pagulaga. Uued tugiisikud peab korraldama Johannes Mihkelsoni Keskus ehk sama organisatsioon, mille teenuse üle ongi kurtnud pagulased omavahel. Uus leping näeks ette 20–25 tundi kuus tugiisikuteenust. Seni oli see vajadusepõhine, töötunde ei loetud. (Selle lepingu võttis vastu vaid kolme lapsega üksikema, kes on Eestis elanud septembrist. – Autor)
Hamude uut lepingut ei taha, sest see ei aita teda.
„Mulle öeldakse, et sul pole abi vaja. Lähed arsti juurde, siis pead ise hakkama saama. Lähed
Paljud Eestis elavad pagulased tahavad pöörduda Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni poole, sest riik ei kohtle neid inimlikult.
linnavalitsusse, pead ise hakkama saama. Aga ma ei saa hakkama. Minuga ju keegi ei räägi eesti keelt, kuidas ma selle selgeks saan? Ma vajan abi just praegu, esimesel aastal. Veidi veel. Kui ma plaaniksin jääda siia kolmeks-neljaks aastaks, siis poleks hullu. Aga ma ei usu, et me kunagi oma kodumaale minna saame. Ma tahan elada siin. Ma tahan, et mu lapsed läheksid siin ülikooli. Aga nüüd tahetakse meilt võtta need inimesed, kes on meid siiani aidanud!“ ei mõista Hamude ega Nesrin.
Nende arvates peaks tugiteenusolema vajadusepõhine – kui on vaja, siis aitab. Kuni ühel päeval saadakse ise hakkama. „Pagula töötajad on meile väga head olnud. Kui meil oleks nõrgem abi, oleksin võib-olla juba ammu lahkunud?“ pakub Hamude.
Lähiajal peaks tulema viis pagulasperet Eestisse, kuid Hamude teab, et nad ei taha tulla. Eesti tugiteenuste halb kuulsus on juba nende kõrvu jõudnud ja nad uurivad, kuidas ikkagi saaks minna Saksmaale.
Hamude esitab küsimuse: „Kumb on parem – kas see, et elame siin, oleme kogu aeg haiged või läheme Saksamaale laagrisse, kuid oleme relaxed? Mis on vastus?“
Kiirabi turgutas
Sel päeval, kui selgus, et nende leping senise tugiisikuga lõpeb, vajas Hamude kiirabi. Süda peksles ja ta viidi haiglasse.
Hamude nuttis seal. Tundis, et ei jaksa enam. Selg valutab, tööd pole. Paar päeva hiljem vajas kiirabi ka Nesrin. Naine arvab, et tal oli paanikahäire, süda lõi väga kiiresti. Ta ei saanud enam hingata. Kiirabi viis ka tema haiglasse.
Nesrin tundis ka Lasnamäe süütamisohvrit, kes lebab põlenuna haiglas. Nad sõitsid koos Eestisse.
„Ta oli väga ilus. Ta tahtis kogu aeg minna Saksamaale, sest tema perekond elas seal. Aga mees lükkas sõitu aina edasi...“ teab Nesrin.
Kuidas ei märganud nii keerulist olukorda nende tugiisik? küsib ta.
Nende kahe ja poole aastast tütart taheti ajutiselt anda Haapsallu Hamude ja Nesrini perre, kuid Nesrin ei võtnud. Ta tundis, et ei suuda oma nelja kõrval veel ühte väikest kasvatada.
Palun paberile kirjutada nende neli suurimat probleemi. Pastaka haarab Nesrin ja hakkab kirjutama. Ta palub vabandust, et nii hästi inglise keeles ei kirjuta, Eestisse tulles ta peaaegu ei osanudki inglise keelt. Praegu aga räägib vabalt. See paneb teda ennastki imestama.
Kui hakkan ära minema, siis Nesrin ja Hamude siiski naeratavad.
Abikaasad
Mohamad ja Nesrin on viimase kahe nädala jooksul sattunud kiirabisse,
ühel oli südamepekslemine, teisel paanikahoog ja valud südames.…
delfi.ee
Mirit Vares Valuga
on väga paha elada, sellest ka depressioon..... (tekstist)... On,
muidugi on! Ja mitte ainult pagulastel.... Aga keda meie valitsus
eelistab????
Margus Meigo ei kumbagi
Write a reply...
Tädi Helgi Loomulikult ei taha ,kaduge !
Margus Meigo teksti ikka lugesid korralikult lõpuni?
Write a reply...
Mar Mar Willsee et võim muretseb siiatrügijate tundeelu pärast ......tõeline tase!
Margus Meigo jupu point ju oligi, et ei muretse
Harald Rahupõld ... ja et mure on pandud kogukonna kanda, mis sest, et viimane seda ei soovi...
Margus Meigo normaalsetes
kultuuriruumides kus inimlikus alles, mllega nad harjunud , kus
kommunism pole ryvetsenud, jah, kogukond saab hakkama ja oskab rakendada
inimesi, töökasi alati vaja ... ja ravitsejaid igal nurgal leiab
korralikus kultuuris, ... siin aga muidugi, neile ei selgitatud, et meie
ise siin, suures vaevuses ja likvideerimise äärel
Write a reply...
Kaljo Olesk MTÜ'tajad
lämmatavad neid oma "heatahtlikusega", küllap saavad ise ka aru, et nad
on kõigest "äriprojektid" nende abistajate jaoks..
Margus Meigo ikka lugesid ka mida artiklis räägiti v?
Margus Meigo kui venemaa esimesed pommid su maja suunal saadab ja siis äriprojkt soomes oled, kui veab, siis vaatab mida tunned.
Tegu on kõrgharidusega, oskustega inimestega, kes keemiarelvade ja genotsiidi tagajärjel nõrgestatud, ja kes väga aruka ja selge, konservatiivse mõtlemisega,
võrreldse nendega, kes iial isegi ei annaks intervi. sest nende päti loomus seda ei lubaks, nad teaksid, et neil omad muud plaanid..
Need loevad google tolke abil eesti kommentaariume ja väga kursis keskmiselt alaarenenud siinse mõttemaailmaga, kus madala IQ tasemel kommentaare pillutakse ja läbi selle meile kaela tuuakse EU poolt suured kultuuri reformid, meie riiklikuse ja rahvuse täielikuks likvideerimiseks, et meid parbaarsusest välja koolitada.
Kui olla kriitiline, meelsust täis, siis targalt
Tegu on kõrgharidusega, oskustega inimestega, kes keemiarelvade ja genotsiidi tagajärjel nõrgestatud, ja kes väga aruka ja selge, konservatiivse mõtlemisega,
võrreldse nendega, kes iial isegi ei annaks intervi. sest nende päti loomus seda ei lubaks, nad teaksid, et neil omad muud plaanid..
Need loevad google tolke abil eesti kommentaariume ja väga kursis keskmiselt alaarenenud siinse mõttemaailmaga, kus madala IQ tasemel kommentaare pillutakse ja läbi selle meile kaela tuuakse EU poolt suured kultuuri reformid, meie riiklikuse ja rahvuse täielikuks likvideerimiseks, et meid parbaarsusest välja koolitada.
Kui olla kriitiline, meelsust täis, siis targalt
Margus Meigo seda saavad kõik kolm osapolt aru, et nad ise kõik äriprojektid selles ilmas, kuid nagu öeldi, inimlikust on puudu
Write a reply...
Kristina Jaago Muudkui
käivad laagrist laagrisse ja riigist riiki. Aga see kõik ei sega neil
samal ajal uusi lapsi hakkama panemast? Ja mis rahade eest reisitakse?
Kas müüsid oma purukspommitatud rõduga korteri maha? Kust saavad
põgenikud tuhandeid eurosid Euroopasse reisimiseks? See jutt ei klapi
ju.
Margus Meigo erinevalt
siin meie kultuuri loogikast, on normaalsetel peredel sellistes
kultuurides elementaarsed säästud pangavälised, tuhandetes, ja
kõrgharidusega inimesed leivad lahendusi ka.
nad ei fänna pangalaene ja kuu lõpus peost suhu elamist nagu üle poole Eestlastest on oma sund vaesuses normaalsuseks võtnud
nad ei fänna pangalaene ja kuu lõpus peost suhu elamist nagu üle poole Eestlastest on oma sund vaesuses normaalsuseks võtnud
Write a reply...
왕시김중 Hamude
räägib idamaisest arusaamast: „Praegu pean mina lastele tagama söögi,
lasteaiakoha, ülikooli. Tulevikus, kui olen vana, peavad lapsed tagama
mulle elamise. Aga kui ma ei ole neile seda head elu taganud, siis nad
ei aita ka mind. Need, kes on lahkunud, tahavad head tulevikku oma
lastele.“
Margus Meigo just, saaks see arusaam meie koludesse ka uuesti mida siit kommunism välja peksis...
.. see ainuõige ja mõistlik arusaam, kuid kahjuks siin maal tase alla igasugust arvestust läinud, arengueelduste osas, ja juba sellise arusaama esitlemine võib mõnele noorele lausa naljakas tunduda
elementaarsuse asemel
.. see ainuõige ja mõistlik arusaam, kuid kahjuks siin maal tase alla igasugust arvestust läinud, arengueelduste osas, ja juba sellise arusaama esitlemine võib mõnele noorele lausa naljakas tunduda
elementaarsuse asemel
Write a reply...
Tõnu Piirisild Me ei soovi teid siia, kaduge siit!
Margus Meigo nemad ka ei sooovi, kui lugeda suvatsesid.
Write a reply...
Margus Meigo Karmen sa ikka puhta ihne hingetu kest v?
Teine just rääkis, et lisaks kõrgharidusele, tal mitmed oskused, elektriku tase on selline, et eesti spetsalistid hindasid tööd korralikuks, ja et suurimad muresi on, et tööd pole ja ei anta, sest pole Euroopa Liidu pabereid, sest muust kultuuriruuumist, ks muud sertifikaadid,
Teine just rääkis, et lisaks kõrgharidusele, tal mitmed oskused, elektriku tase on selline, et eesti spetsalistid hindasid tööd korralikuks, ja et suurimad muresi on, et tööd pole ja ei anta, sest pole Euroopa Liidu pabereid, sest muust kultuuriruuumist, ks muud sertifikaadid,
Write a reply...
Siim Siimaste meie
ei võtnud kedagi vastu ,poliitikud määrivad teid meile kaela ,aga see
,et inimesed omaks võetaks ,nõuab tugevat enesetõestust ja suurt tööd
selle nimel ,mitte aga seda ,et me te elu siin kini maksaksime ...tõesti
pole neid kallilt ülalpeetavaid vaja ,teile on antud võimalus ,aga te
ei kasuta seda ,vaid virisete selle üle .
Margus Meigo kahjuks kogu artikli olemus su südamest ikka väga mööda läks ,
kui eestlased sedasi jätkavad, nii madalal tasemel asjadest arusaamist ,siis peagi kogu meie kultuuriruum likvideeritakse, lõplikult (õnneks muidugi valgustatud inimesi ka.. ja plaane kuidas arulagedusest eestis välja areneda)
kui eestlased sedasi jätkavad, nii madalal tasemel asjadest arusaamist ,siis peagi kogu meie kultuuriruum likvideeritakse, lõplikult (õnneks muidugi valgustatud inimesi ka.. ja plaane kuidas arulagedusest eestis välja areneda)
Write a reply...
Kaili Lendre Ise tuli selle peale või ..
:D
:D
Write a reply...
Marko Kuus Ei
taha jah ja Eesti ei lase su naisel sulle vägivalla eest andeks
anda,vaid topib su kohe kinni.Seega rikub inimõigust,võttes su naise
omavoliliselt sinu peksult ja nikult maha. Nii,et tõmmake siit kus
kurat.
Margus Meigo Eestis
on ikka naiste ausutuse tase riiklikult väga madal ja kogu keskmise
kultuuriruumi arusaam naisest ku isellisest, on sellel tasemel, et
kultuuri suht polegi,
see, et me lubame siin mõnel lõugu laksutada ja kohtusse minna peale naise peksu ja siis naeratades välja tulla säälyt, ilma, et selle värdi metsa viiks.. elukursusele.. see juba näitab, kui steriliseeritud robotiteks me kujunenud oleme
see, et me lubame siin mõnel lõugu laksutada ja kohtusse minna peale naise peksu ja siis naeratades välja tulla säälyt, ilma, et selle värdi metsa viiks.. elukursusele.. see juba näitab, kui steriliseeritud robotiteks me kujunenud oleme
Write a reply...
왕시김중 Kõik
Eesti kvoodipagulased said kokku jõulupeol, mille korraldas MTÜ
Pagulasabi. Kohale tuldi Tallinnast, Pärnust, Rakverest, Tartust. Saadi
tuttavaks, hakati Facebooki kaudu ühendust pidama. Hamude sai teada, et
teised pagulased on väga õnnetud – nad ei saa tõlkidega ühendust, keegi
ei aita igapäevaelu korraldamisel. Kui Hamude rääkis enda elust, tahtis
üks Rakvere pere kolida Haapsallu.
Tanel Iis Murd And who cares ???
Janek Luukas Et pidasid Jõule? See ju uskmatute pidu...
Margus Meigo Eve Niemi Point oli asjas, et tollel rakveres niipalju hullem oli, et SEE tema elu hea tundus,
kuid asi selels, et ta ju ei kurda raha üle jms, vaid asi selles ,et tal medisiini probleemid, kellel poleks, kuid kui on ja kiui aru ei saa, siis ma pigem saadaks need mitte arusaajad kommunismist trukitud tundetud südametud "eestlased" siit välja kui need kõrgharidusega konservatiivsed usklikud, kes vähmalt olulisemat veel mäletab ja oskab
kuid asi selels, et ta ju ei kurda raha üle jms, vaid asi selles ,et tal medisiini probleemid, kellel poleks, kuid kui on ja kiui aru ei saa, siis ma pigem saadaks need mitte arusaajad kommunismist trukitud tundetud südametud "eestlased" siit välja kui need kõrgharidusega konservatiivsed usklikud, kes vähmalt olulisemat veel mäletab ja oskab
Write a reply...
Ergo Kuuskor Stress ja deprekas on eesti rahvushaigus, kas seda siis pagulase infovoldikus kirjas ei olnud?! 
😲
😲
Margus Meigo seda oleks pidanud noile mainima jah,
Margus Meigo tõsilugu
Write a reply...
Enrico Sui "Selg on haige, kettaga on midagi lahti...". Lasku ketas lendu! 
:-P
:-P
Margus Meigo sulle seda sama mille üle naerad, siis tead
Write a reply...
Margus Meigo kuidas nii?
Write a reply...
Theimo Rannamets Head teet sooviks neile 
:)
:)
Liilia Kirikal ....ja
ma saan hästi aru,mida need vaesekesed tunnevad,kui oled kuskil
üleliigne....,sest meie tunneme endid siin oma kodumaal samamoodi ja
nüüd teie tulekul oleme alla igasugust arvestust.Võin pika loo kirjutada
enda elust ja valitsuse poolt seatud piirangutele teha ausalt tööd ja
sellest elada. Ei mäleta,et keegi minu stressiga tegeleks.....ja nii
enamus eestlasi minu ümber.
Margus Meigo ajakirjandusele oled proovinud sellest rääkida?
Kirjuta mulle korralik lugu sellest, saadan paari kohta
Kirjuta mulle korralik lugu sellest, saadan paari kohta
Write a reply...
왕시김중 Teistele
peredele tugiteenust osutavad JMK ja MTÜ Eesti Pagulasabi ei tee
pagulastele rahalisi „kingitusi“ . Saharovi sõnul kulub neil see pearaha
(600 eurot inimese pealt) peamiselt palkadeks. Raha on kulutatud ka
siis, kui mõni pagulastest oli tarvis koduvägivalla tõttu eraldi elama
panna. Kui tõlkeraha saab otsa (1040 eurot inimese kohta kahe aasta
peale), siis ka tõlkidele.
Margus Masing Tõmmake lesta!! Oma viga !!! Mida nuriste!
Karin Rahv oma rahvas on pagenud vaesuses välismaale ,kui tahaks tagasi tulla ,siis korterid kinni pagulastest
Malle Mäesalu no EI tunne kaasa! ja EI usu!
Margus Meigo Eve Niemi ilmselgelt sa ei ole eesti soost ja hea oleks, kui Sa oma vihas siinmaal järglasi ei saaks
Eve Niemi Margus Meigo Tõmba end koomale, padusallija, iga siga ei nühi vastu inimest!
Margus Meigo Eve Niemi
Mina muideks olegi siga, metssiga täpsemalt kososeseisu järgi ja
inimene kes kaotanud oma südame on üks rõvedamaid loomi kes õnneks kaua
ei kesta
Margus Meigo Oma võlts blondipiltide juuste taga, ega ei saagi sügavamat maisust ja vaimsust küsida
Write a reply...
Malle Allik Mulle
meeldis selle jutu juures see,et jutt on läinud laiali,et eestlased ei
taha neid siia ja seepärast keegi enam siia tulla ei taha.ja kui
poolvägisi tullaksegi,siis minnakse varsti reisile.......ja kaotakse
igaveseks eesti maastikult,
Toomas Suvi Tõmmaku lesta jah.
Tiiu Soots aga
ise teisi nad aidata ei taha: põlenud naise last pakuti - tal oleks
vähemalt pere, kelle keelest see väikseke aru saks, aga EI.
Lea Palloson 왕시김중 Töötutoetuse jaoks peaks ju enne töötama,või ei kehti murjamitele meie seadused.
Write a reply...
Ka Ja Asi
on ikka ja ainult rahas ja hea elu ootuses. Eesti on nii vaene, et ei
suuda uustulnukate ootusi ja lootusi täita. Mujal saab raha korralikult
ja tänu toetustele pole vaja tööle üldse minna. On ka muud toetused ja
rahvas kannab kätel. Sain artiklist aru,
et mees, kes varem inglise keelt ei osanud, oskab nüüd seda juba
kenasti. Arusaamatuks jääb, miks ta ei oska siis eesti keelt samal
tasemel nagu inglise keelt. Suhtleb ta ju siinsete spetsialistidega ja
tugiisikutega igapäevaselt. Keelt saab õppida keelekursuste kõrval
paralleelselt kuulates kohalikku raadiot, lugedes lasteraamtuid,
vaadates telerit jne. Selleks on palju võimalusi. Peab lihtsalt tahtmist
olema.
Margus Meigo eesti
ja inglise keele õppe kurvi tase on ikka midagi VÄGA muud, ja eks ta
jah, targa inimesena ikka proovib seda keelt eelkõige õppida millest
kasu on, ja nähes selle kultuuri vaimset seisu siin, on ilmselge
jumalakartlikule inimesele, et siin suurt ootusi ja lootusi olla ei saa
Margus Meigo ja
kui su suhtes ebasümpaatne ja arengutasemelt alla igasugust arvestust
ollakse (nagu ta kommentaariumitest ilmselgelt näeb, ) siis ega
antipaatia tekitanud kultuuri keelt eriti ikka ei õpi, küsi venkudelt
Write a reply...
Pille Meriste Tommake uttu kuradi simulandid ! Taitsa paha hakkab seda artiklit lugedes !
Margus Meigo Sul hakkas paha mitte hale ega kahju, ..
Nu jah, hea oleks ,siis kui sellised ebaeestlasliku olendid nagu ka Sina siit ühes lahkuksid, olete Eesti püha mulla mürk siin
Nu jah, hea oleks ,siis kui sellised ebaeestlasliku olendid nagu ka Sina siit ühes lahkuksid, olete Eesti püha mulla mürk siin
Write a reply...
Sirje Rämmel On
reegel: aidata saab ainult seda inimest,kes ise ennast aidata
tahab.....nagu veel öeldakse, et ulata abivajajale õng ja kala püüdku
ikka ise.
Margus Meigo ja MIS otsast see tarkus SELLE inimese kohta käib?
Ta just selgitab, mismoodi tal õng käest rebitakse lausa,
sellised inimesed VÄGA soovivad tööd teha, kuid EU seadused .. eriti seda ei soosi
Ta just selgitab, mismoodi tal õng käest rebitakse lausa,
sellised inimesed VÄGA soovivad tööd teha, kuid EU seadused .. eriti seda ei soosi
Write a reply...
Ka Ja Inimene
on laisk olevus. Miks ta peaks kalapüüdmist üldse õppima, kui kalu saab
ka ilma vaeva nägemata kätte? Me kõik püüame erinevates olukordades
hakkama saada vähema vaevaga. See muudab inimesed saamatuteks. Samas kui
seda nii lahkelt Euroopas võimaldatakse,
ei öelda mugavale elule ei. Samas ei tohi elu väga lihtne olla, muidu
muututakse mugavaks ja jäädakse kotile lesima. Milleks pingutada, kui
kala näkkab ka ilma selle püüdmiseta. Inimesed on täpselt nii mugavad,
kui neil lastakse olla. Probleem on lihtsalt selles, et kui indiviidil
lasta olla kaua näiteks ilma tööta, ei viitsigi ta seda enam teha. Ka
keeleõpe on korralik pingutus. Kui saab ilma läbi, miks siis seda
päevade, nädalate, kuude viisi üldse õppima peaks. Õnneks ei ole veel
Eestis nn getosid. Kui need ka veel tekivad, ei õpi paljud enam midagi,
sest selleks puudub lihtsalt vajadus.
Harald Rahupõld ...ent
muukeelsete (teadagi, kelle) getod on meil juba ammusest ajast olemas
ja neis peitub tänini see kultuur, mida nad kunagi siia tooma saadeti...
Ja tõesti keeleõppeks on neil puudunud nii vajadus kui ka pingutus.
Arusaam, et sul tuleb osata seda keelt, kus keskkonnas sa elad, on
elementaarne ja näitab haritust...
Ka Ja Harald Rahupõld
Just, see näitab tõesti mitte haridust, aga haritust! Kui sa tahad
mõnda ühiskonda sulanduda, on selle riigi keele õppimine väga oluline
ehk isegi ülioluline. Inimesed suhtuvad väga hästi, isegi siis, kui sa
räägid vigadega, aga nad näe...See more
Harald Rahupõld Ka Ja
Ole näinud ja aru saanud, et tänaste nö. uuspagulaste suunamine Eesti
peale laiali on just sellestsamast poliitikast lähtuv nagu nõukaaegne
praktika ammu kinnitas - kohas, kus oli mõni venelane eestlaste seas,
õppisid need kiiresti selgeks keele,...See more
Write a reply...
Egle Hartõkainen Oi seda nutu juttu oskavad hästi rääkida kuidas köik neile liiga teevad
😀😀😀
köik on paha ja halb. Nende lapsed on ka nagu metslased kui neid saab
niiviisi ninetada,ilmselt mitte sest nad ei oska majades elada(teistega
arvestada) omad kogemused,saan tunda praega 🙂 neile sobib oma liiva koopa onnid.
😀😀😀
köik on paha ja halb. Nende lapsed on ka nagu metslased kui neid saab
niiviisi ninetada,ilmselt mitte sest nad ei oska majades elada(teistega
arvestada) omad kogemused,saan tunda praega 🙂 neile sobib oma liiva koopa onnid.
Margus Meigo Sinu arengutase sellise jutupeale vaadates küll ei saa Eestlasele vastav ega kohane olla,
ikka lugesid, et ta oskab elektritöid suure tõenäosusega paremini kui sinu mees ja on kõrgharidusega perest?
ikka lugesid, et ta oskab elektritöid suure tõenäosusega paremini kui sinu mees ja on kõrgharidusega perest?
Write a reply...
Toomas Neemla Kott selga ja kodumaale jehhat seal on kõik okei :)
:)
Rein Paluoja Rääkigu ka sellest mida tema usukaaslased maailmas korda on saatnud ja sellest kuidas meie pensionärid elavad jne
Marko Kuus Nemad ei tea meie penskaritest midagi,sest see möga pole nende juhistes ette nähtud.'
Margus Meigo juhiste
süü ongi, et sinna pole kirja pandud, et meie ka orjarahvas ja
orjastatud oleme, okupatsioonis siiani koos kultuuri
hävitusprugrammidega, millest väike osa ka nemad me koormaks, ja et siis
neil oleks eelarusaam, meie raskest meeleseisundist
Write a reply...
Marko Sõerd Aga kes need "ME" on, kes teid siia tahtsid???
Write a reply...
Meelis Koonik Me ei taha teid ,aga te lausa vihkate meid?!
Margus Meigo kas
sa ei vihkaks neid arulagedaid südametuid, kultuuri vaeseid
kommunismijärgseid inim tühje kestasi, kes esimese hoiakuna võtavad, "ei
taha" ilma isegi arusaamata, mis toimub ja mis olukorrast keegi tuleb
Margus Meigo eestlased on endiselt liiga muiduhea elupeal veel tundub, liiga kõrgid veel
Harald Rahupõld Vabanda,
"Waffa" Margus-poiss, tundub, et sa isegi oled sellest ühiskonnast
kuidagi kõrgemal seisev või sellest mingil moel kõrvale heidetud? Miks
muidu Sa meid põlgad? Et madalad ja kultuuritud, nagu me Sinu ümber
oleme, ei ole me suutnud seedida neid saja rahvuse esindajaid, kes meie
kõrval siin Eestimaa lapil elavad...?
'
Mari Randla meie ei ole kedagi vastu võtnud, info vale
Ka Ja Kui
eestlane või ka mõni muu rahvus tahab võõral maal oma kanda kinnitada,
siis pole see mitte kusagil lihtne. Enamasti ei oota ida-eurooplasi ka
mitte ükski teine riik Euroopas avasüli. Sa oled ja jääd teises riigis
võõraks. Pole ei piimajõgesid, ei pudrumägesid.
Neil pole ka mingit õigust "absoluutselt" rahalisele abile, kui nad ei
ole teinud sissemakseid sotsiaalsüsteemile, haigekassale jne. Kui nad
tahavad oma kanda mujal Euroopas kinnitada, siis saab loota ainult
endale. Vastasel juhul saadetakse ruttu koju tagasi ilma mingi jututa.
Tuleb alustada tühjalt kohalt, keelt õppida, integreerumisel palju vaeva
näha. Omaks ei võeta kusagil niisama. See tuleb ära teenida oma
käitumisega, oma suhtumisega, õppides keelt, tunnustades selle maa
kultuuri ja tavasid. Loomulikult aktsepteerides kohalikke inimesi.
Toomas Suvi Saab ka ilma keeleta kohe tööle minna. Lihtsmatele töödele muidugi. Kui ikka väga tahta.
Ka Ja Toomas Suvi
Jah, aga pikemas perspektiivis lööd läbi edukamalt kui oskad keelt.
Keel on vajalik selleks, et sa saaks suhelda kohalikega, poes, arsti
juures käia. Ühiskonda sisse elada, sõpru leida jne
Margus Meigo ei tea küll miks "idaeurooplasi" vähem oodatakse kui ameeriklasi, itaalasi, prantslasi, hollandlasi, sakslasi jne ?
Margus Meigo ehk tead põhjust
Write a reply...
Evelyn Hints Pea
igal eestlasel on depressioon ja eriarstile pääsemise järjekorrad ongi
pikad, sitt suusailm 9 kuud järjest ei pane ka eestlasi naeratama, nii
et harjugu ära nagu meil harjuda kästakse!
Margus Meigo eks seda oleks pidanud kõigile noile selgitama jah ennist
Write a reply...
Gunnar Ploompuu MTÜ Pagula nutulaul.
Erki Rahamägi Oma kodumaa tuleb üles ehitada. Kes meid kohalike aitab peame ise vaatama kuidas pesumasin osta.
Margus Meigo loodan,
et sa omasugused oma alaarengu mõttemaailmaga ka võtad, ja kuskile
getosse minema tirid, eestile häbi selliseid oma maapeal platserdamas
näha, kurvaks teeb, et sellistele sündi on antud ja elamsiõigus me maal,
kes sellistel arengutasemetel
Ahto Hi Margus Meigo näed, lõpuks kohtasingi pabulasearmastajat lähedalt, üldjuhul hoiavad nad suuremat distantsi.
Write a reply...
Martti Kolk Aastaks
2050 elab Aafrikas juba 2.5 miljardit inimest ja aastal 2100 juba 4
miljardit, seega seda massi on palju ja saab tulema ka Euroopasse
senisest kordades suuremas hulgas.
Või arvab keegi tõemeeli, et sellise rahvahulga korral aafrikasse saabub rahu ja küllus? Ei ole enam ei sõjalisi konflikte ega nälga?? Mina arvan vastupidi, olukord läheb Aafrikas järjest halvemaks ja seega tekib sinna üha rohkem "reisihimulisi" kodanikke.
Igale mõistusega inimesele peaks olema arusaadav, et see senine pagulassüsteem ei toimi juba ammu.
Või arvab keegi tõemeeli, et sellise rahvahulga korral aafrikasse saabub rahu ja küllus? Ei ole enam ei sõjalisi konflikte ega nälga?? Mina arvan vastupidi, olukord läheb Aafrikas järjest halvemaks ja seega tekib sinna üha rohkem "reisihimulisi" kodanikke.
Igale mõistusega inimesele peaks olema arusaadav, et see senine pagulassüsteem ei toimi juba ammu.
Margus Meigo muidugi
tegu pole aafriklastega ja eks see miks aafrikas olukord selline, ega
selles osas siin lääne kultuur ka enda otsa sab vaadata, mida nende
ahnus tegi kui sealsed struktuurid hävitas.
see oli Mali, 800 aastat tagasi: https://en.wikipedia.org/wiki/Musa_I_of_Mali
ja mis ta nüüd on ?
see oli Mali, 800 aastat tagasi: https://en.wikipedia.org/wiki/Musa_I_of_Mali
ja mis ta nüüd on ?
It is said that Mansa Musa had conquered 24 cities, each with surrounding districts…
en.wikipedia.org
Martti Kolk Praegu enamuses Euroopasse saabuvad on pärit aafrikast- sub sahaara maadest. Araablasi on palju vähem.
Margus Meigo Nigeerlased on enamus pakun, ja nemad oma programmiga, hoopis muud, natsionalistliku agendat ajavad koos kommunistidega
Write a reply...
Lembe Love see
on hea et tunnete. muudkui ägiseb aga ikka tahab siia . koik on paha
aga näe ei lähe kus rohi rohelisem... tundub nagu tiba propaganda...
Margus Meigo jutu
point oligi ju, et paljud on läinud kuid ta proovib raskustega harjuda,
ku ivaid tervise saaks korda ja töö mis vastaks tema oskustele (mida
tal on ka eesti proffide arvates)
Lembe Love jah ... ilus jutt . veel toredam kui me kõik seda uskuma kah hakkame. aga miks te neid enda juurde ei võta?? kui nii tore on ?
Margus Meigo Lembe Love sest ma olen kodutu
Margus Meigo ja uskumises, tuleb elementaarset aju natukene kasutada ja lugemisoskust,
Selgelt oli ju öeldud, et eesti elektri spetsid ta töö korralikuks pidasid
Selgelt oli ju öeldud, et eesti elektri spetsid ta töö korralikuks pidasid
Margus Meigo Lembe Love
nu ma ka sellele aastaid mõelnud, kuid harjunud praeguseks, et ju siis
on sedasi, mis parata, ega ei saa pahasti tunda siis selle pärast, et
teisel kellel raske paremini läheb kui minul,
Kui ,ma iga kuu 150 eurot saaks., ma olkeks päris õnnelik olnud.
Kartuleid juba ammu ei koori, kui neid vahest saan ja toidu keedu vee säästan järgmise toidu jaoks,
vesi muidugi tuleb kraavist, seega ega otse vee puudust ei ole...
Kui ,ma iga kuu 150 eurot saaks., ma olkeks päris õnnelik olnud.
Kartuleid juba ammu ei koori, kui neid vahest saan ja toidu keedu vee säästan järgmise toidu jaoks,
vesi muidugi tuleb kraavist, seega ega otse vee puudust ei ole...
Write a reply...
Martti Kolk Mis
mind väga huvitab ja millele ma väga vastust ootan, on kuidas 600
miljoniline Euroopa hakkab üldse mitte väga kauges tulevikus ( ühe
inimpõlve jooksul) 4 MILJARDILIST Aafrikat vastavalt pagulaslepetele
"päästma".
Ma tõesti sooviks, et keegi selle mulle lahti seletaks, praegu ei suuda ma kuidagi aru saada, kuidas väiksema sisse hakkab suurem rahumeelselt mahtuma..
Ma tõesti sooviks, et keegi selle mulle lahti seletaks, praegu ei suuda ma kuidagi aru saada, kuidas väiksema sisse hakkab suurem rahumeelselt mahtuma..
Priit Pärn Rahumeelselt
ei mahu juba praegu. Pole ju mingit infot, kuid ma pakun, et kuskil
Sorose kontorites ikka mingid inimesed arutavad, kuidas, millal ja kui
palju on vaja jälle Euroopasse pagulasi juurde saata. Kui massid jälle
piisavalt kiiresti ei liigu, eks nad siis paluvad jõustruktuuridelt abi,
et need mõne linna jälle pilbasteks pommitaks või mõne uue riigi ette
võtaksid.
Margus Meigo Priit Pärn
just nii nad seda teevad, punased... see plaan siinse nõrgestamiseks,
et siis tulla päästma kotkaga, olusee siis vene, usa või saksa kotkas...
aga kotka võim , rooma impeeriumi võim endiselt
Write a reply...
Ereli Laht Ikka
see sama mantra käib! Ei saa, ei suuda, ei vôi, ei taha! Janul on jalad
öeldakse! Vaadaku lastega Eesti multifilme siis koos, kui muud
vôimalust pole! Hea viis keeleôppeks. Mingu tehku midagi, ega talle
sinna diivanile keegi külla küll ei tule :D
:D
Margus Meigo miks peaks keegi antipaatse kultuuriruumi keelt oppida tahtma
Ereli Laht Sest see aitab ellu jääda ja ehk ka oma väärikus päästa! Muidu ei saa üldse aimu mis toimub! Siis tundubki ju kôik halvasti.
Minu jaoks on sellised tegelased parasiidid.
Minu jaoks on sellised tegelased parasiidid.
Margus Meigo Ereli Laht
nemad kinlasti ei ole parasiidid, meil siim oma keelt rääkivaid, on
kindlasti pea veerand või rohkemgi meie oma riigist, kes igas mõttes
suuremad parasiidid,
see nagu vastutahtmist jälgi toidu söömiine isegi kui tead, et seda teoreetiliselt elusolemiseks vaja ... paljud valivad nälgimise, või minimaalse, et järgmisekorrani eluspüsida.
see nagu vastutahtmist jälgi toidu söömiine isegi kui tead, et seda teoreetiliselt elusolemiseks vaja ... paljud valivad nälgimise, või minimaalse, et järgmisekorrani eluspüsida.
Write a reply...
Ereli Laht Loll jutt, et kondoomide raha pole :D Kui Allah tahab nii palju lapsi, las siis toidab ka. Üle viskab see nende mentaliteet, et las küla kasvatab ja armastab!
:D Kui Allah tahab nii palju lapsi, las siis toidab ka. Üle viskab see nende mentaliteet, et las küla kasvatab ja armastab!
Margus Meigo sest inimlikus maailmas sedasi asjad käivad, nad harjunud PÄRIS inimestega, kus KÜLA kasvatab ja koos kõik tööle pannakse
Ereli Laht Jah, nôus!
Olgu ise ka inimesed siis ja sulandugu- ôppigu elementaarne baaskeel ära ja mingu suhelgu.
Olgu ise ka inimesed siis ja sulandugu- ôppigu elementaarne baaskeel ära ja mingu suhelgu.
Margus Meigo vastupidi
ju, just see tegelenae räägib, et töö on pohiline mida ta soovib, et
oma perele anda mida vaja, et nad toetusest elama ei peaks.
Kõrgharidusega, elektriku, elektrooniku oskustega mees ju ikkagi.
Siinsed elektrikud hindasid oskusi väga heaks aga näe EU ei luba töödata, sest pole meie kultuuriruumi "pabereid"
nagu paberid tööd teeksid, Tundub, et see EU vahest meelega, teeb nii, et nad ei saaks tööd teha
Kõrgharidusega, elektriku, elektrooniku oskustega mees ju ikkagi.
Siinsed elektrikud hindasid oskusi väga heaks aga näe EU ei luba töödata, sest pole meie kultuuriruumi "pabereid"
nagu paberid tööd teeksid, Tundub, et see EU vahest meelega, teeb nii, et nad ei saaks tööd teha
Toomas Suvi Kes teab millised need oskused tegelikult on ja millised siinsed ,,elektrikud ,,neid hindasid.
Write a reply...
Margus Meigo meie närbuva kultuuriruumi kriisi kohta nad küll ei osanud varem teada, ja ega Eesti ei mõistnud neid hoiatada ka..
Write a reply...
Eda Rüütel Ega nad oma koju ei tulnuf, külalisi võetaksegi vastu, aga nad peavad ise ka ära minema. Loomulik ju.
Alar Ehala „Kõik
oli odav, meil oli ilus kodu ja auto, Kia,“ kirjeldab Nesrin oma elu.
„Kõik oli ilus.“ ja palju muudki selles loos jäi silma aga oli vaja
hakata mässama, no oli vaja!
Hillar Tint Ei, noh, elul polnud viga, aga vaat see Assad ei meeldinud. :-D
:-D